Вход    
Логин 
Пароль 
Регистрация  
 
Блоги   
Демотиваторы 
Картинки, приколы 
Книги   
Проза и поэзия 
Старинные 
Приключения 
Фантастика 
История 
Детективы 
Культура 
Научные 
Анекдоты   
Лучшие 
Новые 
Самые короткие 
Рубрикатор 
Персонажи
Новые русские
Студенты
Компьютерные
Вовочка, про школу
Семейные
Армия, милиция, ГАИ
Остальные
Истории   
Лучшие 
Новые 
Самые короткие 
Рубрикатор 
Авто
Армия
Врачи и больные
Дети
Женщины
Животные
Национальности
Отношения
Притчи
Работа
Разное
Семья
Студенты
Стихи   
Лучшие 
Новые 
Самые короткие 
Рубрикатор 
Иронические
Непристойные
Афоризмы   
Лучшие 
Новые 
Самые короткие 
Рефераты   
Безопасность жизнедеятельности 
Биографии 
Биология и химия 
География 
Иностранный язык 
Информатика и программирование 
История 
История техники 
Краткое содержание произведений 
Культура и искусство 
Литература  
Математика 
Медицина и здоровье 
Менеджмент и маркетинг 
Москвоведение 
Музыка 
Наука и техника 
Новейшая история 
Промышленность 
Психология и педагогика 
Реклама 
Религия и мифология 
Сексология 
СМИ 
Физкультура и спорт 
Философия 
Экология 
Экономика 
Юриспруденция 
Языкознание 
Другое 
Новости   
Новости культуры 
 
Рассылка   
e-mail 
Рассылка 'Лучшие анекдоты и афоризмы от IPages'
Главная Поиск Форум

Джодж Оруэлл - Оруэлл - 1984 (на эстонском)

Проза и поэзия >> Переводная проза >> Далош, Дьердь >> См. также >> Джодж Оруэлл
Хороший Средний Плохой    Скачать в архиве Скачать 
Читать целиком
дФНПДФ нПСЩКК. 1984 (ЩЯРНМЯЙ)

---------------------------------------------------------------

Copyright notice

Corpus can be freely used for non-commercial purposes only.

Original of this text is at http://www.cl.ut.ee/en/1984/

---------------------------------------------------------------

(Estonian translation)

ESIMENE OSA 1


     Oli k lm selge aprillip ev, kellad l id parajasti kolmteist. Winston Smith, l ug vastu rinda surutud, et kaitsta end l bil ikava tuule vastu, lipsas kiiresti V idu Maja klaasuksest sisse, aga mitte k llalt kiiresti, et takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast.

     Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade kaltsumattide j rgi. Selle hes otsas oli seinale kinnitatud v rviline plakat, mis oli siseruumi kohta liiga suur. See kujutas vaid ht tohutut, enam kui meetrilaiust n gu: umbes neljak mne viie aastase mehe n gu tihedate mustade vuntside ja karmide meeldivate n ojoontega. Winston hakkas treppist les minema. Lifti ei tasunud proovidagi. See t tas parematel aegadel harva, ja praegu oli vool p eva ajaks v lja l litatud. See oli osa vihkamise n dala eelsest kokkuhoiukampaaniast. Korter oli kaheksandal korrusel, ja Winston, kes oli kolmek mne heksa aastane ja kel oli veenilaiendi haavand parema jala pahkluu kohal, astus aeglaselt, t mmates minnes korduvalt hinge. Igal korrusel vaatas lifti vastasseinalt vastu plakat selle tohutu n oga. See oli niisugune pilt, mis on tehtud nii, et silmad saadavad sind igale poole. SUUR VEND VALVAB SIND, oli pildi all kiri.

     Korteris luges mahlakas h l ette mingeid arvusid, mis k isid ilmselt malmitootmise kohta. H l tuli piklikust, tuhmi peegli moodi metallplaadist, mis moodustas osa parempoolesest seinast. Winston keeras nuppu ja h l j i veidi vaiksemaks, kuigi s nad olid endiselt selged. Seda riistapuud (mille nimi oli teleekraan), sai k ll vaiksemaks keerata, aga v imatu oli seda t iesti v lja l litada. Winston j i akna alla seisma: ta oli l hike, kleenuke ja sinised tunked, Partei vormiriietus, veel r hutasid tema k hnust. Tal oli v ga heledad juuksed ja loomu poolest jumekas n gu, mille naha oli kehv seep, n rid z^iletid ja sja l ppenud talve k lmad karedaks muutnud.

     Aknatagusest vaatepildist hkus isegi l bi klaasi k lma. All t naval keerutasid v ikesed tuulep rised tolmu ja paberit kke, ja kuigi p ike paistis ja taevas oli eresinine, oli k ik mberringi hall ja ilmetu, v lja arvatud plakatid, mida oli k ikjale les kleebitud. Mustavuntsiline n gu vahtis vastu iga nurga pealt, ka vastasmaja fassaadilt. SUUR VEND VALVAB SIND, tles kiri, ja tumedad silmad vaatasid s gavalt Winstonile silma. All k nnitee kohal laperdas teine, nurgast rebenenud plakat hooti tuule k es, vaheldumisi varjates ja n idates ainsat s na INGSOTS. Taamal laskus helikopter katuste vahele, j i korraks hku rippuma nagu porik rbes ja liugles siis kaarjalt edasi. See oli akendesse piiluv politseipatrull. Aga patrullil polnud suurt t htsust. T htis oli M ttepolitsei.

     Teleekraanist tulev h l Winstoni selja taga jahvatas ikka veel malmist ja IX kolmaastakuplaani letamisest. Teleekraan t tas korraga nii vastuv tja kui saatjana. See p dis kinni iga vaiksest sosinast tugevama heli, mida Winston tegi; v he sellest, kuni ta p sis metallplaadi vaatev ljas, oli teda niisama h sti ka n ha. Muidugi oli t iesti v imatu elda, kas sind parajasti valvatakse v i mitte. V is ainult m istatada, kui tihti ja mis s steemi j rgi M ttepolitsei iga ksiku kanali sisse l litab. M eldav oli seegi, et j lgiti kogu aeg k iki. Aga igal juhul v idi sinu kanal sisse l litada mis tahes hetkel. Tuli elada - ja elatigi, t nu harjumusele, mis oli muutunud instinktiks, - teadmises, et igat heli, mida sa teed, kuuldakse ja igat liigutust, v lja arvatud pimedas, pannakse t hele.

     Winston seisis kogu aeg seljaga teleekraani poole. Nii oli kindlam, kuigi ka selg v is reeta, nagu ta v ga h sti teadis. Umbes kilomeetri kaugusel k rgus valge ja v gevana tahmase maastiku kohal T eministeerium, tema t koht. See, m tles ta ebam rase vastumeelsusega, see on siis London, Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinn. Ta p dis leida m nd lapsep lvem lestust, mis tleks, kas London on alati selline olnud. Kas siin on alati olnud ridamisi neid r mas heksateistk mnenda sajandi maju, palgid seinu toetamas, aknad papiga kinni l dud ja katused lainelise plekiga kaetud, lagunevad aiam rid igasse k lge vajumas? Ja need pommitamisj ljed, kus hus keerles krohvitolmu ja p drakanep kasvas kivirusul; ja need kohad, kus pommid olid lagedaks teinud suurema platsi ja kuhu oli kerkinud karjakaupa armetuid barakke nagu kanakuute? Asjata k ik, ta ei m letanud midagi: lapsep lvest ei olnud s ilinud midagi peale ksikute eredalt valgustatud piltide, millel ei olnud tagap hja ja mis j id enamasti arusaamatuks.

     T eministeerium - uuskeeles Uuskeel oli Okeaania ametlik keel. Selle struktuuri ja et moloogia kohta vt. Lisa. T min - erines rabavalt k igest muust, mida oli n ha. See oli tohutu kiiskavvalgest betoonist p ramiidne ehitis, mis kerkis astanguliselt 300 meetri k rgusele. Sealt, kus Winston seisis, seletas silm veel parajasti valgel seinal elegantses kirjas ilutsevat Partei kolme loosungit:

     SO^DA ON RAHU VABADUS ON ORJUS

     TEADMATUS ON JO^UD

     R giti, et T eministeeriumi hoones on maa peal kolm tuhat tuba ja vastav juurestik maa all. Hajali m da Londonit oli veel kolm samasuguse v limuse ja suurusega hoonet. Need troonisid mberkaudsete ehituste kohal, nii et V idu Maja katuselt v is n ha korraga k iki nelja. Need olid ministeeriumide hooned, mille vahel jagunes kogu valitsusaparaat. T eministeerium, mis tegeles informatsiooni, meelelahutuse, hariduse ja kunstiga. Rahuministeerium, mis tegeles s jaga. Armastusministeerium, mis kaitses seaduslikkust ja korda. Ja K lluseministeerium, mis vastutas majanduselu eest. Uuskeeles nimetati neid: T min, Ramin, Armin ja K lmin.

     Armastusministeerium oli hirmu ratav asutus. Sel ei olnud htki akent. Winston ei olnud kordagi k inud Armastusministeeriumis, isegi mitte poole kilomeetri kaugusel sellest. See oli koht, kuhu oli v imatu p seda muidu kui ametiasjus, ja ka siis tuli tungida l bi traatt ketest, raudustest ja peidetud kuulipildujapesadest lab rindi. Isegi selle v limisele kaitsev ndile viivail t navail lonkisid musta mundriga gorillan olised valvurid, kes olid relvastatud j tkuliste nuiadega.

     Winston p ras j rsult mber. Ta oli mananud n ole vaikse optimismi ilme, nagu see oli soovitav n oga teleekraani poole olles. Ta l ks le toa tillukesse k ki. Lahkudes sel kellaajal ministeeriumist, oli ta ohverdanud l unas gi kantiinis, ja ta teadis, et k gis ei ole midagi s a peale mustjaspruuni leivat ki, mida tuli hoida homme hommikuks. Ta v ttis riiulilt pudeli v rvitu vedelikuga, mille lihtsale valgele sildile oli kirjutatud ЗVO^IDU DZ^INN. Sel oli vastik, line l hn nagu hiina riisiviinal. Winston kallas endale sealt peaaegu teetassit ie, v ttis s dame rindu ja neelas selle alla nagu arstirohu.

     Jalamaid hakkas ta n gu hetama ja tal tuli vesi silma. See vedelik oli nagu l mmastikhape, v he sellest, seda neelates oli tunne, nagu oleksid kumminuiaga kuklasse saanud. Hetke p rast andis k rvetus maos aga j rele ja maailm omandas r msama ilme. Ta v ttis k krunud pakist, millel oli kiri ЗVO^IDU SIGARETID, he sigareti, aga hoidis seda ettevaatamatult p stloodis, mille t ttu tubakas pudenes k ik maha. J rgmisega oli tal rohkem nne. Ta l ks tagasi elutuppa ja istus v ikese laua taha, mis oli teleekraanist vasakul. Ta v ttis lauasahtlist sulepea, tindipoti ja paksu, kvartkaustas, punase selja ja marmoreeritud kaantega kaustiku.

     Mingil p hjusel oli teleekraan elutoas ebatavalises kohas. Selle asemel et paikneda - nagu oli normaalne - otsaseinas, kust oleks n inud kogu tuba, oli ta pikemas seinas, vastu akent. Ekraani k rval oli v ike nis^s^, kus Winston praegu istus, - see oli maja ehitamise ajal m eldud ilmselt raamaturiiuli jaoks. Ja nis^is istudes ning tahapoole n jatudes j i Winston teleekraanile k ttesaamatuks, mis puutud n gemisse. Teda oli muidugi kuulda, aga niikaua, kui ta p sis oma praeguses asendis, ei olnud teda n ha. Ja osalt just see toa ebatavaline geograafia oligi talle sisendanud m tte, mida ta asus n d teoks tegema.

     Aga selle m tte oli talle sisendanud ka see kaustik, mille ta oli sahtlist v lja v tnud. See oli ise ralikult ilus kaustik. Selle sile, kreemjas, vanadusest pisut koltunud paber oli seda sorti, mida ei olnud enam v hemalt nelik mmend aastat toodetud. Kuid Winston oletas, et see kaustik on veel palju vanem. Ta oli m rganud seda he v ikese r mas vanakraamikaupluse aknal kuskil aguliurkas (kus nimelt, seda ta ei m letanud) ja teda oli jalamaid haaranud vastupandamatu soov selle omanikuks saada. Partei liikmed ei tohtinud tavalistes poodides k ia (Зvabalt turult ostmas , nagu eldi), aga sellest ei peetud rangelt kinni, sest paljusid asju, nagu n iteks kingapaelu ja z^iletiteri, ei olnudki muul viisil v imalik saada. Ta oli heitnud t naval kiire pilgu ette ja taha, oli lipsanud poodi ja ostnud kaustiku kahe ja poole dollari eest ra. Sel hetkel polnud tal selle kaustikuga veel mingit kindlat kavatsust. Ta oli selle s dlaslikult portfellis koju toonud. Isegi t hjalt, ilma et sinna oleks midagi kirjutatud, oli see kompromiteeriv omand.

     M te, mida ta asus n d teoks tegema, oli p evikupidamine. See ei olnud keelatud (miski ei olnud keelatud, sestpeale kui ei olnud enam olemas seadusi), aga ilmsikstuleku puhul v is olla kindel, et karistuseks on surmanuhtlus v i v hemasti kaksk mmend viis aastat sunnit laagrit. Winston pani sule sulepea otsa ja p hkis selle list puhtaks. Sulg oli vanaaegne riist, mida kasutati harva isegi allkirja andmiseks, ja ta oli hankinud selle salaja ning suure vaevaga, lihtsalt tundes, et see ilus kreemjas paber on seda v rt, et sinna kirjutataks ehtsa sulega, selle asemel et kriipida seda tindipliiatsiga. Tegelikult ei olnud ta harjunud k ega kirjutama. Peale v ga l hikeste m rkmete dikteeriti k ik mis vaja k nekirjurile, aga praeguseks otstarbeks see muidugi ei k lvanud. Ta kastis sule tindipotti ja j i hetkeks k hklema. V rin k is l bi ta s dame. Paberile j lje j tmine oli otsustav tegu. V ikeste kohmakate t htedega kirjutas ta:

     4. aprill 1984

     Ta ajas end sirgu. Teda valdas t ielik abitustunne. K igepealt ei teadnud ta vanduda, kas praegu ikka on 1984. aasta. T en oline see oli, sest ta oli pris kindel, et ta on kolmek mne heksa aastana, ja ta arvas, et ta on s ndinud 1944. v i 1945. aastal; aga praegusel ajal oli v imatu htegi ajamomenti fikseerida suurema kui paariaastase t psusega.

     Ja kki tabas teda k hklus: kellele ta ieti kirjutab seda p evikut? Tulevikule, neile, kes pole veel s ndinud. Ta m te tiirles m ne hetke kahtlase daatumi mber p evikus ja p rkas siis m tsatades vastu uuskeele s na kaksisoism. N d alles j udis tema teadvusse, kui suure asja ta on ette v tnud. Kuidas saab suhelda tulevikuga? See on juba loomu poolest v imatu. Tulevik kas sarnaneb olevikuga, mis puhul see ei kuula teda, v i erineb olevikust, ja siis ei ole tema kitsikus sellele m istetav.

     T kk aega ta istus ja vahtis tuimalt paberile. Teleekraanist tuli n d r iget marsimuusikat. Imelikult kombel paistis, et ta ei ole kaotanud mitte ainult v ljendusv imet, vaid on koguni ra unustanud k ik selle, mida ta oli kavatsenud elda. Ta oli n dalate kaupa end selleks silmapilguks ette valmistanud, ja talle polnud kordagi p he tulnud, et see n uab veel midagi muud peale julguse. Kirjutamine ise saab olema kerge. Tal tarvitseb vaid paberile kanda see ilml pmatu rev monoloog, mis oli jooksnud ta peas aastate kaupa. Kuid praegusel hetkel oli see monoloogki katkenud. Pealegi oli ta veenilaiendi haavand hakanud talumatult s gelema. Aga ta ei julgenud seda kratsida, sest kui ta seda tegi, l i sinna alati p letik sisse. Sekundid tiksusid. Ta ei tajunud muud kui enda ees oleva lehe t hjust, naha s gelemist pahkluu kohal, muusika m rtsumist ja kerget uima joodud dz^innist.

     J rsku hakkas ta t ielikus paanikas higistama, tajudes vaid hmaselt, mida ta paberile paneb. Tema v ike, kuid lapselik k ekiri h ples lehel les-alla, kaotades algul ra suured t hed ja l puks punktid:

     4. aprill 1984. Eile htul kinos. Puha s jafilmid. ks v ga hea p genike laevast, mida pommitati kusagil Vahemerel. Publikule tegid suurt l bu kaadrid tohutu paksust t nnakast mehest, kes p dis helikopteri eest ra ujuda, algul n idati, kuidas ta p herdab vees nagu pringel, siis n idati teda l bi helikopteri kuulipildujasihiku, siis oli ta auke t is ja meri tema mber roosa ja ta vajus nii kki p hja, nagu oleks tal aukudest vesi sisse l inud. publik m irgas naerda, kui ta p hja vajus. siis n idati p stepaati, mis oli lapsi t is ja mille kohal rippus helikopter. paadininas istus ks keskealine naine vist juuditar v ike kolmeaastane poiss s les. poiss karjus hirmu p rast ja surus oma pead ema rindade vahele nagu tahaks ta end temasse puurida ja naine hoidis tal mbert kinni ja p dis teda rahustada kuigi oli ka ise hirmust sinine, varjates teda nii h sti kui suutis nagu loodaks ta et tema k ed kaitsevad last kuulide vastu. siis viskas helikopter sinna 20-kilose pommi kohutav plahvatus ja paat lendas pilbasteks. ja siis oli seal haruldane kaader lapse k est mis lendas les les otse les vastu taevast kaamera helikopteri ninas oli seda n htavasti j lginud ja seda saatis v imas aplaus parteilaste istekohtadelt aga ks naine all prolede saaliosas pistis kki l ugama ja karjus et seda ei tohiks lastele n idata seda ei tohiks neil pole igust lastele neil pole igust kuni politsei viis ta viis ta minema ma ei usu et temaga midagi tehakse keegi ei hooli sellest mida proled tlevad t piline prolede reaktsioon nad ei - -

     Winston katkestas kirjutamise, osalt sellep rast, et ta k si t mbus krampi. Ta ei teadnud, mis oli teda pannud seda soppa endast v lja valama. Aga imelik oli see, et samal ajal oli temas selge kuju v tnud ks hoopis teist laadi m lestus, sedav rd, et ta oli peaaegu valmis seda kirja panema. Ja ta taipas n d, et just selle teise juhtumi p rast ta oli j rsku otsustanud koju tulla ja hakata t na p evikut pidama.

     See oli juhtunud hommikul ministeeriumis, kui millegi nii h guse kohta saab ldse nii elda.

     Oli umbes ksteist ja arhiiviosakonnas, kus Winston t tas, tassiti toole boksidest v lja, keset saali suure teleekraani ette, valmistudes kaheks vihkamise minutiks. Winston oli just hes keskmises reas istet v tmas, kui kki astus saali kaks inimest, keda ta n gupidi tundis, aga kellega ta polnud r kinud. ks neist oli t druk, keda ta koridoris sageli kohtas. Winston ei teadnud tema nime, aga ta teadis, et see t druk t tab ilukirjandusosakonnas. Arvestades seda, et ta oli n inud teda liste k te ja mutriv tmega, v is arvata, et ta on mingi tehnik m ne romaanikirjutamise masina juures. T druk oli enesekindla olekuga, umbes kahek mne seitsme aastane, paksude tumedate juuste, tedret hnilise n o ja kiirete sportlike liigutustega. mber tema tunkede oli mitmekordselt keeratud kitsas helepunane v , Noorte Antiseksuaalse Liidu tunnus, k llalt tihedalt, et esile t sta tema puusade vormikust. Winstonile oli ta olnud esimesest pilgust peale vastumeelne. Ja ta teadis ka p hjust. See oli hokiv ljakute ja k lmade supluste, histe matkade ja ldise ideepuhtuse hkkond, mis t drukut saatis. Winstonile olid vastumeelsed peaaegu k ik naised, eriti aga noored ning n gusad. Just naised, ja eesk tt noored naised, olid Partei k ige fanaatilisemad pooldajad, loosungineelajad, vabatahtlikud nuhid ja ketserluse v ljanuuskijad. See t druk aga j ttis talle ohtlikuma mulje kui kski teine. kskord koridoris vastu tulles oli t druk talle heitnud kiire k rvalpilgu, mis oleks teda nagu l bi puurinud, nii et ta tundis hetkeks j ist hirmu. Tal k is peast l bi isegi kahtlus, et see t druk on ehk M ttepolitsei agent. See ei olnud, t si k ll, kuigi t en oline. Aga siiski ta tundis ise ralikku ngistust, milles hirm segunes vaenulikkusega, iga kord kui nad kuskil kohtusid.

     Teine tulija oli mees nimega O'Brien, sisepartei liige, kellel oli nii k rge ja t htis ametikoht, et Winstonil oli sellest vaid hmane ettekujutus. Toolide mber sagivad inimesed vakatasid paugupealt, kui nad n gid sisepartei liikme musti tunkesid. O'Brien oli suur turske mees j meda kaela ja tahumatu, pentsiku, brutaalse n oga. Aga hoolimata tema heidutavast v limusest oli tema k itumises teatavat sarmi. Tal oli ise ralik komme oma prille kohendada, mis oli imelikult relvitustav, mingil seletamatul moel imelikult kultiveeritud. Seda liigutust oleks v inud v rrelda kaheksateistk mnenda sajandi aadlimehe ninatubakatoosi-pakkumisega, kui keegi veel niisugustes kategooriates oleks m elnud. Winston oli O'Brienit n inud tosina aasta jooksul oma tosin korda. Ta tundis tema vastu s gavat huvi, ja mitte ainult sellep rast, et teda k itis kontrast O'Brieni k itumise ja tema poksijav limuse vahel. Eesk tt toitis tema huvi salajane veendumus - v i ehk siiski mitte veendumus, vaid lootus, - et O'Brieni poliitiline igeusklikkus pole t iuslik. Miski tema n os sisendas seda vastupandamatult. Aga muidugi, v ib-olla see ei olnud siiski ketserlus, mis oli kirjutatud tema n kku, vaid lihtsalt intelligents. Igal juhul j i temast mulje kui inimesest, kellega v iks r kida, kui nnestuks kuidagi petta teleekraani ja j da temaga nelja silma alla. Winston ei olnud k ll iial teinud v himatki katset seda oletust kontrollida; ja muidugi polnud tal selleks v imalustki. Sel hetkel vaatas O'Brien oma k ekella, n gi, et kell on peaaegu ksteist null-null, ja otsustas ilmselt arhiiviosakonda j da, kuni kaks vihkamise minutit on m das. Ta v ttis istet samas reas kus Winstongi, paari tooli kaugusel. Nende vahel istus v ike punasejuukseline naine, kes t tas Winstoni k rval boksis. Tumedate juustega t druk istus otse tema selja taga.

     J rgmisel hetkel, nagu oleks t le hakanud mingi tohutu litamata masinav rk, prahvatas otsaseinas olevast suurest teleekraanist saali kohutav krigisev k neh l. See k is hammastest l bi ja ajas kuklakarvad turri. Vihkamine oli alanud.

     Nagu tavaliselt, ilmus ekraanile Emmanuel Goldsteini, rahvavaenlase n gu. Siit-sealt vaatajate hulgast kostis sisinast. V ike punajuukseline naine piiksatas hirmust ja vastikusest. Goldstein oli renegaat ja ususalgaja, kes kunagi ammu (kui ammu, seda ei m letanud t pselt enam keegi) oli olnud ks Partei juhtivaid tegelasi, peaaegu Suure Venna endaga hel tasemel, ja oli siis hakanud arendama kontrrevolutsioonilist tegevust, oli surma m istetud, aga oli salap rasel kombel p genema p senud ja kadunud. Kahe vihkamise minuti programm muutus p evast p eva, aga iial ei puudunud sealt Goldstein kui peategelane. Tema oli esimene reetur, k ige varasem Partei puhtuse reostaja. K ik hilisemad Partei-vastased kuriteod, k ik reetmised, sabotaaz^iaktid, ketserlused ja kallakud l htusid otse tema petusest. Kusagil oli ta siiamaani elus ja haudus oma salaplaane: v ib-olla kusagil ookeani taga oma v lismaa leivaisade kaitse all v i isegi - nagu vahetevahel sosistati - m nes peidukohas Okeaanias endas.

     Winstonil v ttis s dame alt nsaks. Goldsteini n gu kutsus temas alati esile segase tunnetepuhangu. See oli k hn juudin gu suure k harate valgete juuste oreooli ja v ikese kitsehabemega, - tark n gu, ja siiski mingil moel olemuslikult vastumeelne ja seniilselt rumal oma pika kitsa ninaga, millel prillid olid alla vajunud. See sarnanes lamba n oga ja ka tema h l oli m giv nagu lambal. Goldstein alustas oma alatist tigedat Partei-vastast r nnakut, mis oli nii liialdatud ja ebaloomulik, et lapski oleks v imeline olnud seda l bi n gema, ja siiski k llalt veenev, et sisendada revat tunnet, nagu v iks m nda teist inimest, kes ei ole nii arukas, sellega ra petta. Ta s imas Suurt Venda, m istis hukka Partei diktatuuri, n udis viivitamatult rahu s lmimist Euraasiaga, astus v lja s navabaduse, tr kivabaduse, koosolekute vabaduse ja m ttevabaduse kaitseks, ta karjus h steeriliselt, et revolutsioon on reedetud, ja seda k ike silpiderohkes kiirk nes, mis oli nagu Partei k nemeeste tavalise stiili paroodia ja sisaldas isegi uuskeele s nu: tegelikult rohkem uuskeele s nu, kui tavaline Partei liige igap evases elus kasutas. Ja et kellelegi ei j ks kahtlust, mida tegelikult see Goldsteini silmakirjalik loba varjab, marssisid tema pea taga teleekraanil l putud Euraasia armee kolonnid: rida rea j rel terveid ja tugevaid, ilmetu asiaadin oga mehi, kes ekraani pinnale j udes kadusid, et anda ruumi teistele, t pselt samasugustele. S durisaabaste tuim r tmiline trampimine moodustas tausta Goldsteini m givale h lele.

     Vihkamine polnud kestnud veel kolmek mmend sekunditki, kui juba pool saalis olijaist t i kuuldavale tahtmatuid raevur gatusi. V imatu oli taluda seda endaga rahulolevat lamban gu ekraanil ja Euraasia armee kohutavat j udu selle taga; ja ldse kutsus Goldsteini n gemine v i isegi ainult m te temale automaatselt esile viha ja hirmu. Ta oli p sivam vihaobjekt kui Euraasia v i Ida-Aasia, sest kuni Okeaania s dis hega neist suurriikidest, oli ta ldiselt teistega rahujalal. Aga imelik oli see, et kuigi Goldsteini k ik vihkasid ning p lgasid ja kuigi tema teooriaid l kati mber, purustati ja naeruv ristati p evast p eva ja tuhat korda p evas, k netoolides, teleekraanil, ajalehtedes ja raamatutes, ja demonstreeriti k igile nende haletsusv rset olemust, ei paistnud tema m ju sugugi kahanevat. Ikka leidus uusi lihtsameelseid, kes ootasid, et ta neid nge v taks. Ei m dunud ainsatki p eva, kus M ttepolitsei poleks paljastanud spioone ja sabot re, kes tegutsesid tema juhendusel. Ta k sutas tohutut varjuarmeed, konspiraatorite p randaalust v rku, kelle eesm rgiks oli kukutada Riik. Selle nimeks arvati olevat Vennaskond. Sosistati ka kohutavast raamatust, k igi ketserlike vaadete kogumikust, mille autor oli Goldstein ja mis liikus siin-seal salaja k est k tte. Sel raamatul polnud pealkirja. Kui sellest ldse juttu tehti, siis eldi lihtsalt: see raamat. Aga niisugustest asjadest teati vaid hmaste kuulduste j rgi. Nii Vennaskond kui see raamat olid teemad, mida Partei lihtliige p dis v ltida, kui see v hegi v imalik oli.

     Teisel minutil paisus vihkamine raevuks. Inimesed kargasid kohalt p sti ja karjusid t iest k rist, p des l mmatada ekraanilt tulevat hulluksajavat m givat h lt. V ike punasejuukseline naine hetas n ost ja maigutas suud nagu kuivalej nud kala. Isegi O'Brieni rohmakas n gu hetas. Ta istus v ga sirgelt ja ta tugev rindkere t usis ja vajus, nagu r ndaksid seda merelained. Tumedajuukseline t druk Winstoni selja taga hakkas karjuma ЗSiga! Siga! Siga! , haaras kki raske uuskeele s naraamatu ja viskas selle vastu ekraani. See tabas Goldsteini nina ja p rkas tagasi; h l j tkas segamatult. hel selgel hetkel m rkas Winston, et ta karjub koos teistega ja taob metsikult kontsa vastu toolipulka. Kahe vihkamise minuti juures polnud kohutav mitte see, et inimene oli kohustatud mingit osa m ngima, vaid vastupidi see, et tal oli v imatu hoiduda kaasa minemast. Kolmek mne sekundi jooksul kadus igasugune teesklemisvajadus. V igas hirmu- ja k ttemaksuekstaas, soov tappa, piinata ja n gusid sepahaamriga l mastada n is l bivat inimsumma nagu elektrivool, muutes inimese vastu tema tahtmist grimassitavaks ja r kivaks n drameelseks. Kusjuures viha, mida inimesed tundsid, oli abstraktne, eesm rgita tunne, mida v is helt objektilt teisele suunata nagu leeklambi leeki. Nii ei olnud m nel hetkel Winstoni viha suunatud ldse mitte Goldsteini vastu, vaid vastupidi, Suure Venna, Partei ja M ttepolitsei vastu; ja sellistel hetkedel kuulus tema s da ksildasele m nitatud ketserile ekraanil, t e ja terve m istuse ainsale kaitsjale valede maailmas. Aga juba j rgmisel hetkel oli ta hel meelel inimestega enda mber, ja k ik, mis Goldsteini kohta eldi, paistis talle t si olevat. Ja neil hetkedel muutus tema salajane vihkamine Suure Venna vastu imetluseks ja Suur Vend lenes tema silmis: v itmatu, kartmatu kaitsja, kes seisab nagu kalju Aasia hordide vastu, ja Goldstein, vaatamata oma isoleeritusele, oma abitusele ja kahtlusele, mis rippus koguni tema olemasolu kohal, n is olevat nagu mingi kuri v lur, kes on v imeline lihtsalt oma h le j uga tsivilisatsiooni h vitama.

     Aga aeg-ajalt oli v imalik oma viha ka meelevaldselt sinna v i t nna suunata. kki, nagu meeletu pingutusega, millega luupainaja k es vaevleja t stab oma pea padjalt, nnestus Winstonil oma viha ekraanil olevalt n olt le kanda tumedajuukselisele t drukule enda taga. Elavad kaunid kujutluspildid v lgatasid l bi ta pea. Ta peksaks t druku kumminuiaga surnuks. Seoks ta alasti posti k lge ja laseks ta nooli t is nagu P ha Sebastianuse. V gistaks ta ra ja l ikaks tal orgasmihetkel k ri l bi. Winston m istis n d paremini kui varem, miks ta seda t drukut vihkab. Ta vihkas teda sellep rast, et t druk oli noor ja ilus ja sootu, et ta tahtis temaga voodisse minna, mis oli aga v imatu, sest t druku hurmavalt n tke piha mber, mis n is lausa igatsevat embusi, oli see vastik helepunane v , pealet kkiv kasinuse s mbol.

     Vihkamine saavutas haripunkti. Goldsteini h l oli muutunud t eliseks m gimiseks ja hetkeks moondus ta n gu lamban oks. Siis sulas see n gu Euraasia s duri kujuks, mis l henes, tohutu ja hirmu ratav, automaadi t risedes, ja n is iga hetk ekraanilt maha astuvat, nii et m ned esimeses reas istujad surusid end hirmuga vastu seljatuge. Aga samal hetkel ohkasid k ik kergendatult: vaenulik kuju sulas Suure Venna mustajuukseliseks ja mustavuntsiliseks n oks, mis oli t is j udu ja leloomulikku rahu ja nii lai, et t itis peaaegu kogu ekraani. Keegi ei kuulnud, mida Suur Vend tles. Need olid lihtsalt m ned julgustuss nad, niisugused s nad, mida lausutakse lahinguk ras ja millest ei saa ieti arugi, aga mis annavad tagasi kindlustunde lihtsalt sellega, et neid eldakse. Siis hmastus Suure Venna n gu ja selle asemel ilmusid ekraanile Partei kolm loosungit suurte tr kit htedega:

     SO^DA ON RAHU VABADUS ON ORJUS

     TEADMATUS ON JO^UD

     Aga Suure Venna n gu n is veel m ne sekundi ekraanil p sivat, nagu oleks surve, mida ta inimeste silmamunadele avaldas, olnud liialt tugev, et kohe kaduda. V ike punajuukseline naine oli langenud le enda ees oleva tooli seljatoe. V riseval pominal, mis k las nagu ЗMu p stja! , sirutas ta k si ekraani poole. Siis kattis ta n o k tega. Oli ilmne, et ta palvetas.

     Samal ajal hakkas kogu rahvasumm tumedalt, aeglaselt ja r tmiliselt skandeerima: ЗS-V!... S-V!... S-V! , ikka ja j lle, v ga aeglaselt, pikk paus kahe h liku vahel, - raske pomisev heli, kuidagi imelikult rgne, nagu saadaks seda paljaste jalgade t mpsumine ja tamtammide k min. See kestis umbes pool minutit. See oli refr n, mida v is levoolavate tunnete puhul sageli kuulda. Osalt oli see nagu h mn Suure Venna tarkusele ja levusele, veel enam aga oli see eneseh pnoos, teadvuse tahtlik uinutamine r tmilise m ra abil. Winstonil l ks s dame alt k lmaks. Kahe vihkamise minut jooksul ei suutnud ta hoiduda ldisest hullusest osa v tmast, aga see ebainimlik loitsimine ЗS-V!... S-V! t itis teda alati udusega. Muidugi skandeeris ta koos teistega; teisiti oli v imatu talitada. Oma tunnete varjamine, n oilme valitsemine, teistega kaasategemine oli instinktiivne reaktsioon. Aga seal oli m nesekundiline ajavahemik, kus pilk oli v inud teda reeta. Ja just sel hetkel oli juhtunud midagi olulist, kui muidugi ldse oli juhtunud.

     Ta oli korraks tabanud O'Brieni pilgu. O'Brien oli p sti t usnud. Ta oli prillid eest v tnud ja oli neid oma iseloomuliku liigutusega taas ninale panemas. Aga hetkeks olid nende pilgud kohtunud, ja niikaua kui see kestis, teadis Winston - jah, ta teadis - , et O'Brien m tleb samuti nagu tema. Seda s numit ei saanud v riti m ista. Nagu oleksid nende ajud avanenud ja m tted pilgu kaudu hest teise voolanud. ЗMa olen sinuga, n is O'Brien talle tlevat. ЗMa tean t pselt, mida sa tunned. Ma tean sinu p lgust, vihkamist ja j lestust. Aga ra karda, ma olen sinu leeris! Siis see m istmisv lgatus kustus ja O'Brieni ilme oli niisama l bitungimatu nagu k igil teistelgi.

    

... ... ...
Продолжение "1984 (на эстонском)" Вы можете прочитать здесь

Читать целиком
Все темы
Добавьте мнение в форум 
 
 
Прочитаные 
 1984 (на эстонском)
показать все


Анекдот 
В автобусе давка прижимает мужчину к девушке,девушка взглянув в низ, восклицает:Мужчина у вас магазин открыт! Мужчина в ответ: Да!!! А директора там не видать? Девушка снова вновь взглянув в низ,отвечает: Нет, только пьяный грузчик на мешках валяется!
показать все
    Профессиональная разработка и поддержка сайтов Rambler's Top100